Maasoojuspumbad

Maaküte valitakse tavaliselt hoonele kui soovitakse võimalikult ühtlast sisekliimat koos tarbevee tootmisega. Maasoojuspumpasid on erinevate tootjate valikus nii integreeritud boileriga kui ka ilma.

Süsteemi eluiga on 20+ aastat ning hooldusvajadus minimaalne. Sellegipoolest soovitame oma küttesüsteemi aegajalt kontrollida ning probleemide korral paigaldajaga konsulteerida.

Maaküte tasub end keskmiselt ära 5–10 aastaga, olenevalt eelnevast kütteallikast ja energiavajadusest. Võrreldes elektri- või õliküttega on maakütte igakuine arve tihti 50–70% madalam.

Maasoojuspumba jaoks vajaliku kollektortoru paigaldamiseks on mitu viisi – horisontaalne maakontuur ning energiapuuraugud.

Horisontaalne maakontuur paigaldatakse krundile, kus on sobiv pinnas ning piisavalt ruumi. Tuleks jälgida, et maakontuur ei jääks käiguteede ega hoonete alla. Ka lund ei tohiks sellelt alalt ära lükata.

Maakontuur paigaldatakse ca 1m sügavusele ning 1m laiuse kraavi servadesse. Kui paigaldad toru liiga sügavale, ei sula maapind toru ümbert suvega piisavalt üles. Kui paigaldad toru liiga maapinna lähedale, ei ole talvel maapinnas piisavalt soojust. Jälgi, et paigaldades ei jääks toru vastu ega peale teravaid kive! Loe lähemalt standardist ja heast tavast – Horisontaalne maakontuur

Vertikaalne maakontuur ehk energiapuuraugud. Hea kasutada juhul kui horisontaalseks maakontuuriks pole krundil ruumi või ei soovita kõrghaljastust rikkuda. Selle lahendusega puuritakse maapinda 40-150 meetri sügavused augud ning paigaldatakse maakontuur vertikaalselt. Loe täpsemalt energiapuuraukude rajamisega seotud tingimustest – Energiapuuraugud

Et arvestada, kas Sinu krundil on piisavalt ruumi maakontuuri paigalduseks, võib kasutada reeglit – 1 m² köetavat pinda vajab ca 4m² maapinda (olenevalt pinnasest vajadusel rohkem). Sellegipoolest tuleb toru paigaldamisel arvestada ka järgmiste reeglitega:

1. Vähemalt 1m kinnistu piirist
2. Vähemalt 1m ehitistest ja hoonetest
3. Vähemalt 1m maa-alustest torustikest (või vastavalt tehnosüsteemi kaitsevööndile)
4. Rajatitest ja terassidest vähemalt 1m kaugusel.

Täpse torupikkuse arvutamiseks tuleks lähtuda ka pinnasest ning hoone eripäradest. Võta meiega ühendust, et saada täpne hinnakalkulatsioon maakontuuri paigalduseks!

Maasoojuspumba suurimaks eeliseks teiste küttelahenduste ees on kindlasti kasutajamugavus. Puudub vajadus ahju puhastada, tuld teha ega graanulit tellida-tassida. Korrektselt paigaldatud ning hooldatud maasoojuspump töötab vaikselt ning muretult aastaid. Tänu anduritele ning tarkadele süsteemidele puudub vajadus pidevalt soojuspumpa sättida ning näppida. Võite kindlad olla, et koju saabudes on tuba alati soe!

Maasoojuspumpa saab ühendada olemasolevasse küttesüsteemi, kuid kõige paremini töötab see vesipõrandkütte süsteemides.

Kui valid maasoojuspumba ning õhk-vesi soojuspumba vahel, tuleks lähtuda mitmest faktorist. Mõlemal süsteemil on oma tugevused ning nõrkused, kuid sooja hoone sisekliima tagavad mõlemad!

Mõlemad soojuspumba tüübid on energiatõhusad ja keskkonnasõbralikud. Õhk-vesi soojuspump on pisut soodsam lahendus, eriti kui soovite kiiremat paigaldust ja üleminekut energiatõhusale lahendusele, kuid maasoojuspump on kuluefektiivsem lahendus kui on võimalus veidi suuremaks alginvesteeringuks.

Loe täpsemat võrdlust ning leia endale sobiv meie blogist – Kas valida maasoojuspump või õhk-vesi soojuspump?

Maasoojuspumba hooldus on sama oluline kui enda tervise kontroll. Et tagada soojuspumba korrektne töö ka kõige külmema ilmaga, tasub hooldusega probleeme ennetada.

Eramajadesse paigaldatud maasoojuspumpasid soovitame hooldada üks kord aastas. Ärge jätke seda hooldust vahetult enne kütteperioodi algust, vaid valmistuge aegsasti!

Tööstuslike maasoojuspumpade puhul tuleks hooldada vastavalt süsteemi eripäradele, kuid üldiselt 2 korda aastas.

Maasoojuspumpa on võimalik panna elektri börsihinda jälgima. Mõnel tootjal on selleks sisseehitatud võimekus, kuid võimalik on kasutada ka eraldiseisvat börsimoodulit. Samuti on võimalik ka tagantjärele börsimoodulit paigaldada, kuid iga süsteemi puhul tuleb individuaalselt läheneda.

Kuigi maasoojuspump koosneb paljudest erinevatest detailidest, on lihtsustatult tööpõhimõte järgmine: maasoojuspump kogub maapinnas salvestunud soojust kollektorite või puuraugu kaudu ja tõstab selle temperatuuri kompressori ning gaasi abil, et kütta maja ja toota sooja tarbevett. 

Maasoojuspumpade tootjaid on turul mitmeid ning seetõttu leiab igaüks omale sobiva. Kuigi tööpõhimõte on kõigil sarnane, on kasutusele võetud erinevaid variatsioone nagu näiteks invertertehnoloogia. Samuti lisavad soojuspumpade tootjad oma süsteemidesse järjest rohkem nutikust ning võimalusi süsteemi kaugelt juhtida. Teie hoone jaoks parim soojuspump sõltub kasutusvajadusest ning hoone iseärasustest.

Pakume hetkel nelja erineva tootja maasoojuspumpasid – Thermia, Alpha-Innotec, Daikin ning Nibe.

Korrektselt paigaldatud ning hooldatud maasoojuspump töötab ilma suuremate probleemideta üle 20 aasta.

Maasoojuspumba elektrikulu sõltub tihti soojuspumba parameetritest ning tööseisust. Elektrikulu sõltub tavatingimustes soojuspumba võimsusest ning küttevajadusest. Elektrit tarbitakse juhtautomaatika, kompressori ning tsirkulatsioonipumpade poolt. Samas on soojuspumpadel enamasti ka elektrilise lisakütte võimalus.

Kuigi elektri lisaküte on maasoojuspumbal pigem varuvariant tehnilise rikke või äärmuslike ilmaolude korral, võib valesti konfigureeritud või halvas seisukorras soojuspump elektrikütet kasutada ka muul ajal. Seega tasub oma soojuspumpa õigeaegselt hooldada ning spetsialistilt nõu küsida konfiguratsiooni asjus.

Maasoojuspumpa on võimalik ühendada olemasolevasse süsteemi ka teiste kütteallikatega. Täpsemaks infoks ning sobivuse kontrolliks (nii juhtautomaatika kui süsteemi ülesehituse poolelt), võtke ühendust!